Olar Vallimaa
Väike‑Maarja vallavolikogu liige

Kõigepealt siiras tänu teile, 72 Väike‑Maarja valla elanikule, kes usaldasite mind ja andsite mulle võimaluse teid vallavolikogus esindada.

Soovin jagada mõtteid oma esimestest kolmest kuust volikogu liikmena. See aeg on möödunud tempokalt, kuna kohalike omavalitsuste valimistulemused kinnitati enam kui kuu aja pikkuse viivitusega ning uus volikogu pidi kaotatud aja tasa tegema kiirendatud tempos. Sisuliselt on see periood olnud siiski pigem formaalse ülesehituse aeg – komisjonide, koosseisude ja töökorra paika panemine. Vähem sisulist arutelu, rohkem positsioonide jagamist.

Kuidas volikogu tegelikult töötab

Juba esimese kahe volikogu istungiga sai selgeks, et valla juhtimine toimub koalitsiooni kindla taktikepi all – koalitsioon otsustab. Samuti ilmnes kiiresti, et seisukohad ja kokkulepped võivad muutuda üllatavalt kiiresti. Näiteks toetasid mitmed koalitsiooni liikmed mind revisjonikomisjoni esimehe valimisel esimeses voorus, kuid hääletasid teises voorus juba teisiti. Seitse päeva – ja meel oli muutunud. Loodan siiralt, et igapäevatöös nii kiiresti oma seisukohti ei vahetata. See kogemus näitas selgelt, kuidas volikogu praktikas toimib: otsused sünnivad sageli eelnevalt kokkulepitud seisukohtade alusel ning „käte tõstmise sünkroon“ on paigas juba enne istungisaali sisenemist.

Olgu selgelt öeldud – minu jaoks ei olnud revisjonikomisjoni esimehe ametikoht eesmärk omaette. Mind huvitas eelkõige see, kuidas otsused tegelikult sünnivad ja kuidas neid saab sisuliselt ning sõltumatult kontrollida. Revisjonikomisjoni esimeheks valiti lõpuks motiveeritud volikogu liige Andero Põllu, kes seda rolli ka ise soovis. Mina jätkan revisjonikomisjoni aseesimehena – motiveeritult ja selge sisulise töö fookusega.

Miks ma ei ole majanduskomisjonis?

Seda on minult korduvalt küsitud, arvestades, et pean end pigem numbrite, majanduse ja arendusele suunatud inimeseks.

Põhjuseid oli kaks.

Esiteks ei soovinud majanduskomisjoni esimees mind sinna komisjoni. See ei ole minu jaoks draama, kuid on sümboolne, et kuigi reeglite järgi oli üks vaba koht, otsustati seda mitte täita. Oluline on siiski see, et meie valimisliit oleks majanduskomisjonis esindatud – Ergo Viisma täidab seal aseesimehe rolli ja seisab selle eest, et meie ideed komisjoni aruteludesse jõuaksid.

Teiseks oli meie valimisliidu üks keskseid lubadusi tuua valla juhtimisse rohkem läbipaistvust ja avatust. Seetõttu otsustasime valimisliidus ühiselt, et minu panus on kõige mõjusam just revisjonikomisjoni töö kaudu. Ja just seal ma täna ka panustan.

Revisjonikomisjoni töö ja fookus

Mul on hea meel öelda, et revisjonikomisjoni 2026. aasta tööplaan kinnitati 28. jaanuari volikogus.

Revisjonikomisjoni koosseis:

• Andero Põllu – esimees
• Olar Vallimaa – aseesimees
• Tarmo Rebane – liige (ühtlasi majanduskomisjoni esimees)

2026. aastal keskendub revisjonikomisjoni töö kolmele põhisuunale:

1. Valla juhtimise ja eelarve kasutamise kontroll ja hindamine, sh majandusaasta aruande läbivaatamine.
2. Aastatel 2021–2025 esitatud vallakodanike petitsioonide ja pöördumiste menetlemise hindamine, eeskätt seoses tuuleparkide arendustega – kas menetlused on olnud kooskõlas valla põhimääruse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, haldusmenetluse ja planeerimisseadusega.
3. Valla suurimate investeeringute revisjon – Rakke lasteaia ja Väike‑Maarja Gümnaasiumi rekonstrueerimise tööplaanid, arveldused ja tegelik seis.

Volikogu töökorraldus ja jaanuari sisuline koosolek

Volikogu istungid toimuvad üldjuhul iga kuu viimasel kolmapäeval kell 17.00, asukoht täpsustatakse igal korral ja päevakord avaldatakse vähemalt kolm päeva enne koosolekut. Ära öelduna, veebruari istung jäi seekord vahele. Osaleda saab nii kohapeal kui ka veebi teel, kuid veebiedastuse heli‑ ja pildikvaliteet on seni olnud kehvapoolne. Soovitan ja loodan, et vallakodanikud leiavad võimaluse kohapeal osaleda – volikogu liikmed on rahva teenrid ja peavad olema valmis oma otsuseid ka silmast silma selgitama ning elanike kohalolu näitab huvi ja ootust, et otsused sünniksid sisulise esindamise kaudu.

Kuna detsembrikuu istungid olid valdavalt seotud ametikohtade ja komisjonide kinnitamisega, toimus esimene sisuline töökoosolek jaanuari lõpus. Toon esile kaks minu jaoks olulisemat teemat ja ühe mõttekoha.

1. Sisekaitseakadeemia Ebavere õppekeskus

Volikogu sai ülevaate Sisekaitseakadeemia Ebavere projekti edenemisest. Plaanis on tuua Ebaverre praktiline ja taktikaline õpe, kus aastas osaleks ligikaudu 1000–1500 päästjat ja politseinikku. Keskuse avamine on kavandatud 2027. aasta jaanuarisse, alustades alarmsõiduki koolitustega.

Oluline võimalus kohalikule kogukonnale: SKA otsib koostööpartnereid majutuse, toitlustuse ja autoremondi valdkonnas ning lubab töökohti aastatel 2027–2028. Soovitan kohalikel ettevõtjatel ja ettevõtlikel inimestel neid võimalusi tõsiselt kaaluda ning huvi korral otsida kontakte läbi vallavalitsuse.

2. Valla eelarve

Alustati arutelu 2026. aasta eelarve üle. Positiivne oli teadmine, et vald jättis eelmisel aastal 565 000 eurot kulutamata, mis viitab üldiselt heale finantsdistsipliinile. Samas tekib õigustatud küsimus, mida selle raha arvelt tegemata jäi ning kuidas see sobitub kokku kasvava laenukoormuse ja varasemate otsustega, millega on laenumakseid edasi lükatud.

Eelarve mustandit vaadates ei saa mööda ka juba otsustatud ja paisuvast laenukoormusest ning laenude refinantseerimisest, mis tähendab juba praegu märkimisväärset kulu valla maksumaksjale.

Kuna 2026. aasta eelarve on alles arutlusfaasis, loodan, et kõik volikogu liikmed teevad ettepanekuid ka elanikkonnale suunatud toetuste osas ning pakuvad ideid, kuidas valla eelarvet efektiivsemalt kasutada. Mina olen oma küsimused ja ettepanekud juba vallavalitsusele edastanud.

3. Mõttekoht: mis on koalitsiooni ja opositsiooni roll?

Valda juhib volikogu tervikuna. Olenemata sellest, kas ollakse koalitsioonis või opositsioonis, on tegelik küsimus: mida tahab Väike‑Maarja valla elanik ja kuidas volikogu teda esindab?

Kas volikogu liige otsustab ise või kirjutatakse otsused talle ette?

Kõige olulisem on, et volikogus esindataks valla elanikke.

Lõpetuseks

Kuigi esimesed kuud on oma kohad kätte näidanud, töötan – ja töötame – järjekindlalt selle nimel, et Väike‑Maarja vald oleks turvaline, läbipaistvalt juhitud, inimesi ja ettevõtlikkust väärtustav ning arenev koduvald, kuhu tahetakse jääda ja kuhu tahetakse elama tulla.

See ei ole lihtne seni, kuni elanikke hirmutatakse ja survestatakse tuuleparkidega, kuni elanikkonna arvamust ei võeta arvesse, kuni räägitakse koolide sulgemisest, pakkumata sisulisi lahendusi nende säilitamiseks. Need teemad on juba kahjustanud usaldust valla juhtimise vastu ja inimeste kindlustunnet oma kodukoha tuleviku suhtes.

Soovin uskuda, et tänane volikogu seisab elanikkonna huvide eest ja prioritiseerib elanikkonna heaolu. Eks aeg näitab, oleme volikoguga hetkel veel justkui „katseajal“.