Avaldus Väike-Maarja vallavolikogus 28.10.2026

Olar Vallimaa
Väike‑Maarja vallavolikogu liige

Lugupeetud volikogu esimees, vallavanem, volikogu liikmed ja kohalviibijad!

Eelmisel volikogu istungil käsitlesin Väike-Maarja valla tellitud sotsiaalmajanduslikku
analüüsi, milles üle poole vastanutest väljendas selgelt, et nad ei soovi tuuleparkide rajamist
meie koduvalda. Sama seisukohta olid elanikud väljendanud juba enne uuringut erinevate
rahvapöördumiste ja petitsioonide kaudu, millele on kogutud ligikaudu 1870 allkirja. Uuringu
tulemused ja kogutud allkirjad kinnitavad üheselt, et tegemist ei ole üksikute inimeste või
väikeste huvirühmade arvamusega, vaid laialdaselt väljendatud kogukondliku seisukohaga.
Toona jäi õhku küsimus, kuidas ja mil määral peab volikogu elanike selgelt väljendatud
seisukohta oma otsustes arvestama, sealhulgas elanike tugevat vastuseisu tuuleparkidele. Ja see
küsimus ei puuduta üksnes vastuseisu tuuleparkidele, vaid kõiki vallaelu ja kohaliku juhtimise
seisukohalt olulisi teemasid. Sellele küsimusele vastamiseks soovin rääkida volikogu liikme
rollist ja vastutusest ning meie õigustest ja kohustustest.
Volikogu liige ei ole valitud siia esindama iseennast, erakonda, ametnikke ega arendajaid.
Volikogu liige on valitud esindama oma valla elanikke. Kohaliku omavalitsuse korralduse
seadus annab volikogule kohaliku omavalitsuse kõrgeima otsustuskogu rolli ning paneb sellega
volikogu liikmetele suure vastutuse. Meie ülesanne on kujundada valla arengut, teha
kvaliteetseid otsuseid valla huvides ja tagada, et elanike hääl oleks otsustusprotsessides
kuuldav.
Väike-Maarja valla põhimäärus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määravad raami,
milles volikogu oma vastutust kannab. Selle vastutuse keskmes on valla avalik huvi, valla areng
ja elanike õigustatud ootused. Neid põhimõtteid tuleb arvestada mitte ainult lõpphääletusel,
vaid kogu otsustusprotsessi jooksul.
Volikogu liikme roll ei piirdu üksnes hääletamisega. Meie kohustus on süübida komisjonidesse
ja volikogudesse tulenevate eelnõude, materjalidega, küsida küsimusi, nõuda selgitusi, nõuda
kvaliteeti, analüüsida otsuste mõjusid ning vajadusel seada kahtluse alla varasemad otsused ja
seisukohad. Demokraatia ei tähenda seda, et kord tehtud otsused muutuvad puutumatuks.
Vastupidi. Kui ilmneb, et mõni varasem otsus ei ole olnud valla huvides, ei ole olnud piisavalt
läbipaistev või ei vasta enam tänastele teadmistele ja asjaoludele, siis on just tänase volikogu
kohustus see üle vaadata.
Vahel võib tekkida kiusatus öelda, et mõni küsimus otsustati aastaid tagasi ning seetõttu ei saa
või ei tohiks seda enam uuesti arutada. Samuti võib tekkida hirm, et varasemate otsuste
muutmine toob kaasa keerulisi või ebapopulaarseid tagajärgi. Selline lähenemine ei ole
kooskõlas volikogu liikme vastutusega. Me ei vastuta varasemate koosseisude otsuste eest, kuid
vastutame selle eest, kuidas me neid täna hindame ja milliseid järeldusi teeme. Kui näeme
probleeme, puudusi või vastuolusid, ei tohi me neist mööda vaadata üksnes seetõttu, et otsus
tehti kunagi varem. Meie vastutame selle eest, kuidas juhime ja kujundame Väike-Maarja valda
järgmise kolme aasta jooksul ning peame arvestama, et tänaste otsuste mõju ulatub sellest ajast
palju kaugemale.
Volikogu liikme lojaalsus peab kuuluma eelkõige vallale ja selle elanikele. See tähendab
valmisolekut tunnistada eksimusi ning lähtuda otsustes elanike selgelt väljendatud soovist. Kui
varasemad otsused ei teeni enam valla ja selle elanike huve, tuleb neid muuta ka siis, kui see
on keeruline, ebapopulaarne või nõuab otsustusjulgust. Vastutus ei seisne üksnes otsuste
tegemises, vaid ka julguses neid vajaduse korral ümber hinnata ja parandada.
Seepärast kutsun iga volikogu liiget hindama tänaseid ja varasemaid otsuseid ühe mõõdupuu
järgi: kas need teenivad praegu Väike-Maarja valla ja selle elanike huve? Kui vastus ei ole
veenev, tuleb otsus uuesti läbi vaadata, küsida vajalikud selgitused ning teha põhjendatud
parandused.

See ei ole ainult meie õigus. See on meie kohustus.

Aitäh.