Väike-Maarja vald kannab uhkusega hüüdlauset „Vaimu ja väega vald“. Kuid mis on see vägi, mis meid tegelikult edasi viib? Minu hinnangul peitub see inimestes – neis, kes loovad, tegutsevad, unistavad ja viivad ellu. Olgu nad tööealised, pensionil või alles alustamas oma teekonda – ettevõtlikkus on meie valla süda ja hing.

Viimaste aastate jooksul on meie kogukond ja turvatunne kahjuks kahanenud, millel on kaugeleulatuv mõju valla arengule. Kui igal aastal lahkub vallas ühe keskmise küla jagu inimesi, peame endalt küsima: miks see juhtub? Ja veelgi olulisem – mida saame üheskoos teha, et see muutuks?

Iga inimene, kes jääb või tuleb, on investeering meie tulevikku. Valla eelarve ei täitu iseenesest – selle taga on inimesed, ettevõtted ja ideed. Kui me ei suuda pakkuda turvalist ja atraktiivset elukeskkonda, ei tule ka ettevõtlust ja elanikke. Ja kui ettevõtlus ja elanikkond ei kasva, ei kasva ka meie võimalused.

Loome tingimused, kus ideed saavad juured

Et Väike-Maarja vald oleks koht, kuhu tullakse elama, töötama ja looma, peame kujundama keskkonna, kus ettevõtlus saab hingata ja kasvada. Selleks võiks kaaluda järgmisi suundi:

• Toetus olemasolevatele ettevõtetele. Valla roll on teha tihedat koostööd kohalike ettevõtjatega, et mõista nende vajadusi ja pakkuda tuge võimaluste piires.
• Olemasolevate võimaluste aktiivne tutvustamine. Vallas on mitmeid tööstusalasid, kuhu ettevõtjad võiksid tulla. Neid tuleb nähtavalt ja sihipäraselt esile tõsta.
• Kaasaegsed töötingimused uutele ettevõtlusvormidele. Digitaliseeritud rendikontorid, jagatud tööruumid ja koosolekusaalid loovad paindlikke lahendusi loomeinimestele, alustavatele ettevõtjatele ja tehnoloogiaettevõtetele.
• Ettevõtlikkuse sihipärane toetamine. Koostöös MTÜ-ga PAIK võiks luua ettevõtlusinkubaatori, mis pakub alustajatele nõustamist ja tuge. Kaasata võiks ka kõrgkoole, et tuua teadmised ja kogemused otse meie valda.
• Elamispinna kättesaadavuse parandamine. Kui inimene tahab tulla, aga ei leia üüripinda – siis jääb ta tulemata. Üüripindade puudus on täna kriitiline küsimus. Selle lahendamine avab uksi uutele elanikele ja ettevõtjatele ning toetab kogukonna kasvu.
• Tugev ja nähtav kommunikatsioon. Valla infokanalid võiksid olla aktiivsed ettevõtjate tutvustajad ja inspiratsiooniallikad – jagades edulugusid, kogemusi ja koostöövõimalusi.
• Pikaajaline visioon. Valla arenguplaan peab ulatuma kaugemale kui 3–4 aastat ning keskenduma kasvule, mitte kahanemisele. Tuleb toetada olemasolevaid ettevõtteid, kutsuda ja luua tingimusi uute tekkimisele ning arendada koostööd naabervaldadega. Pandivere piirkonna ühine hingamine on meie võimalus.

Kui investeerime inimestesse, toetame ettevõtlust, loome koostöövõrgustikke ja avame uksi uutele ideedele, muutub Väike-Maarja vald mitte ainult atraktiivseks elukohaks, vaid ka majanduslikult tugevaks ja inspireerivaks paigaks. Kui suudame kujundada keskkonna, kus ettevõtlikkus saab areneda, kus elukeskkond toetab inimesi ja koostöö on loomulik osa igapäevasest toimimisest – ning kus usutakse, et „saab küll“ –, siis ei ole meie eesmärk pelgalt majanduslik kasv, vaid elujõuline, sidus ja jätkusuutlik kogukond.

Väike-Maarja valla tulevik kujuneb meie tänaste otsuste ja tegude kaudu. Toetades ettevõtlikkust, loome tingimused, kus ideed saavad juured, inimesed leiavad kodu ja kogukond kasvab koos.