Väike-Maarja vald on alustanud valla haridusvõrgu arengukava koostamist aastateks 2026-2035. Konsultatsioonifirmalt OÜ Cumulus Consulting on tellitud praeguse haridusvõrgu analüüs¹ koos rahvastiku muutuste prognoosiga, mis peaks aitama otsustada, milliseid ümberkorraldusi meie koolidevõrk edaspidi vajab.
Praegu tegutseb Väike-Maarja vallas neli kooli, kus õppis 2024/25 õppeaastal kokku 625 õpilast (Väike-Maarja Gümnaasiumis 342, Rakke koolis 131, Simuna koolis 78 ja Kiltsi mõisakoolis 74 õpilast).

Haridusvõrgu analüüsis on selgunud, et väiksemates koolides oli kohamaksumus mitu korda kõrgem kui suuremates. Näiteks kui Väike-Maarja Gümnaasiumi kohamaksumus oli 2025 aastal 117 eurot, siis Simuna koolis oli see 487 eurot. On jäetud aga välja toomata, et Simuna kooli õpilaskoha maksumust suurendavad oluliselt Simuna spordihoone kulud, mis kajastuvad Simuna kooli eelarves.

Kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate osakaal 2024/25 õppeaastal oli 25%. Kahes väiksema õpilaste arvuga koolis oli mittekvalifitseeritud õpetajate osakaal oluliselt kõrgem kui suurema õpilaste arvuga koolides. Koolides töötas 83 õpetajat, kuid õpetajate ametikohti oli ette nähtud 62, mis tähendab, et märkimisväärne osa õpetajatest töötab vaid osalise koormusega. Puudus on tugiteenuste spetsialistidest (eripedagoogid, logopeedid jt). Koolijuhtide hinnangul oleks tarvis veel ligikaudu 11,25 tugispetsialisti ametikohta lisaks praegu struktuuris olemasolevale 6,55 kohale. Kõikidele tugiteenuse spetsialistidele ei ole praegu võimalik õpilaste väikese arvu tõttu pakkuda täiskohaga tööd.

Konsultatsioonifirma tehtud analüüs prognoosib valla rahvastiku ja õpilaste arvu järjepidevat langust järgmise 10 aasta jooksul.  Tõstatati küsimus, kas vald suudab tulevikus üleval pidada kahaneva õpilaste arvu ja kõrge kohatasuga väikekoole nagu Simuna ja Kiltsi kool. Siinjuures tuleb arvestada, et haridusvaldkonna kulud moodustavad kõige suurema kuluartikli valla eelarves. Haridusvaldkonna (lasteaiad ja koolid) põhitegevuse kogukulud on Väike-Maarja valla 2025. aasta eelarves enam kui 7 miljonit eurot, vallaeelarve põhitegevuse kuludest moodustavad need 58%.

Kas osade koolide või õppeastmete sulgemine tulevikus on paratamatu? Valimisliit Kogukonna eest! on seisukohal, et olemasoleva koolivõrgustiku säilitamiseks ja hariduse parema kvaliteedi tagamiseks tuleks tõsiselt kaaluda veel ühte alternatiivi, milleks on valla nelja kooli ühendamine ühtse juhtimise alla nii, et säilib koolide identiteet. Seda lahendust on kasutanud juba mitmed Eesti vallad, nagu näiteks Põlva vald, Lüganuse vald, Setomaa vald jt. Võrreldes koolide sulgemisega on majanduslik kokkuhoid sellisel juhul küll väiksem, kuid eelduste kohaselt siiski piisav, et säilitada õppetöö kõigis neljas koolis. Alg- ja põhiastmes õppivatel lastel peab olema võimalus omandada haridust kodulähedases koolis!

Ühine juhtimine muudaks lihtsamaks õpetajate jagamise eri koolide vahel, mis tagab neile täiskoormusega. Õpetajad ei pea enam tegema osalise tööajaga lepinguid erinevate koolidega ja üritama klapitada oma tunniplaani erinevates koolides. Paranevad õpetajate karjääri ja koolitusvõimalused ning suureneb kvalifitseerirtud õpetajate osakaal. Tekivad paremad võimalused tugispetsialistide palkamiseks. Võimalik on teatud ressursside (nt laboriklasside, spetsiifiliste õppevahendite, sportimisvõimaluste jms) ristkasutus. Kõik see tagab parema hariduse kvaliteedi.  Koolide ühisüritused suurendavad sidusust kogukondade vahel. Kiltsi kooli säilimisest sõltub ka valla peamise kultuuripärandi ja vaatamisväärsuse – Kiltsi mõisakompleksi saatus. Koolide vahel liikumist lihtsustab meie vallas hea teedevõrk ja suhteliselt väikesed vahemaad koolihoonete vahel.

Koolide ühtne juhtimismudel võiks lõppkokkuvõttes tagada optimaalse haridusvõrgu ja ühtlaselt kvaliteetse hariduse kõikidele valla õpilastele. Valla hariduse arengukava koostamisel tuleks seda mudelit arvestatava alternatiivina põhjalikumalt analüüsida, teha täpsemad majanduslikud kalkulatsioonid ning koostöös huvigruppidega valida parim lahendus.